19. jaanuar

Päeva eesmärgiks oli jõuda Pucónist Puerto Montti. Kuna vahemaad oli umbes 300 kilomeetri ringis, siis otsustasime mõne ringi naabruses teha. Suur plaan oli minna vaatama küla, millest eelviimase vulkaanipurske ajal laavajõgi üle voolas. Koht ise osutus täiesti tavaliseks asulaks – ei ühtegi põlenud maja ega kivistunud inimkuju. Mis seal siis ikka – kompenseerisime pettumuse kohalikel mägistel kruusateedel ringi tiirutades.

Pealelõunal jõudsime Valdivia nimelisse linnakesse. Tarkadest raamatutest olime varem järgi vaadanud, et Tšiili ilusamaid linnu. Kuna aga bussitäis Ida-Euroopa turiste olid jälle näljased, siis suundusime otse kalaturu juures olevasse restorani, istusime lauda ja hakkasime tellima. Nagu ikka, leidsid tee mu kõhtu kohalikud molluskid – vintske sealiha ja kuiv hapukapsas Eestis saab olema väga ränk üleminek.

Õhtuks jõudsime ilusasse Puerto Varase linnakesse. Kuna reisi peal on juba eriti mugavaks mindud, siis üürisime endale lausa terve maja, mis juhtumisi asus Tšiili suurima järve kaldal, mille taga kõrgus järjekordne vulkaan. Vabandust, et nimesid ei tea – hakkan vist maaliliste vaadetega liialt ära harjuma ning ei viitsi enam tähelepanu pöörata, et mis, kes ja kus.

Kruusateedel seiklemas


Tavapärane lõunasöök

1 arvamust:

Malle said...

Juba selle toidu pärast peaks vist Eestist emigreeruma :P