30. jaanuar

Hoolimata bussijuhtide vastumeelsusest sõita kruusateedel, suutsime lõpuks eelneval õhtul läbi suruda oma plaani pingviine vaatama minna. Vaatluspaiga nimeks oli Seno Otway. Kui ma olen tavaliselt loodusfilmides harjunud pingviine nägema jäämägede ja kaljude vahel, siis oli mõnevõrra kummaline vaadata neid linde rohumätaste alla urge kaevamas. Praegusel perioodil on väikestel pingviinidel aeg oma sulestik ära vahetada – nagu Pepe ja Lolo multikas, moodustasid noored omaette grupi.

Peale tunnist jalutuskäiku pingviinide keskel, vajutasime gaasi jälle põhja ning sõitsime edasi. Et päev varem tehtud plaan, mille kohaselt oleksime pidanud Ushuaiasse jõudma, jäi teostatamatuks, siis suundusime Rio Grande linna suunas. Suur oli bussijuhtide üllatus, kui palusime 10 km enne linna bussi peatada, et saaksime keset tühermaad oma kotid maha laduda ning sinna telkima jääda. Üleüldse tundub, et kohalik elanikkond valiks igal juhul enne duši ja teleka kui metsiku looduse ning telkimise. Telkimine nende mõistes on aedikuga campinguala, kuhu peavad olema eraldi ehitatud majad duširuumide ja vetsudega.

Kohalik jänku

Pingud kah