Minu, kui tüüpilise põhjarahva esindaja jaoks (vähemalt temperamendi osas), tunduvad kohalikud inimesed olevat äärmiselt sõbralikud ning vastutulelikud. Kohati tekitab see isegi umbusku – pole ju võimalik, et ilma tagamõtteta ning omakasuta aidatakse ning abistatakse suvaliseid võõraid, kellega peale käte ja jalgade pole võimalik suhelda. Näiteks eile küsisime Santa Cruzis kohaliku käest teed, et jõuda restorani. Algul juhatas ta meid vales suunas, kuid siis paari minuti pärast tuli joostes tagasi, vabandas eksimuse pärast ning juhatas meid õigesse kohta.
Mis välimusse puutub, siis palun mitte lasta ennast seebikatest eksitada – heleda naha ja saleda figuuriga naisterahvaid näeb siin ainult telekas ja reklaamplakatitel. Enamik kohalikku rahvast – vähemalt siin Santiago ümbruses – on indiaanlaste järeltulijad või segaverelised. Kuigi ajaleheputkades on Cosmopolitan täitsa müügis, siis tõenäoliselt selline ajakirjandus väga populaarne pole, kuna kohalikud naised ilmselgelt ei püüdle 00-figuuri poole. Jõudsime järeldusele, et ilmselt sellepärast ongi igas seebikas samad näod, kuna modellifiguuriga naisi lihtsalt napib :) Mis meestesse puutub, siis on mulle ju alati pikkade mustade juustega tüübid meeldinud, niiet kurta ei saa... :P
Puhkuseks on Tšiili ideaalne koht, sest inimesed tunduvad olevat siin õnnelikud ja rahulikud. Närvilist tšiillast on lausa võimatu ette kujutada. Võib öelda, et selline rahulolu on isegi nakkav. Kuigi aega suhtumises võib tuua mõned paralleelid euroopa lõunapoolsemate rahvastega, siis erinevalt kodumandrist, saavad asjad siin ka tehtud ning suhteliselt graafiku kohaselt. Pole nii, et saame kokku kell 4, aga ilmume tegelikult kohale 6ks. Rahulolu, abivalmidus ja täpsus – paremat kombinatsiooni on raske ette kujutada.
Kohalikud Santiago tänavatel
1 arvamust:
Seega jutud et eestlaste umbusk on tingitud 700 aastasest orjaööst ei leia kinnitust - ka sealseid indiaanlasi on ju pikka aega teiste poolt nätsutatud ja näritud!
Post a Comment