Päeva südmuseks oli rafting Petrohué jõel. Panime oma telgid La Ensenada külakeses Osorno vulkaani taustal püsti ning peale seda tuldi meile bussiga järgi ja viidi raftingu alguspunkti. Natuke aega riietumiseks ja safety instructionsiteks ning hüppasime kummipaati. Teekond ise oli umbes 10 kilomeetri pikkune ning võttis aega umbes poolteist-kaks tundi. On vist iseenesest mõistetav, et kärestikulisel jõel mägede vahel sõita eriti päikeselisel päeval on ideaalne tegevus. Et oli väga palav ilm, siis meie juhendaja ei saanudki lõpetada lauset “If you want, you can go swimming now...”, sest poole lause pealt oli kogu paaditäis rahvast juba seal samas jões. Õnneks sikutati meid enne kärestikulist osa paati tagasi. Kaldal ootas meid juba pisco sour (kohalik kokteil) ning fotograaf, kes kõik meie kilked jäädvustanud oli. Peale sellist imeilusat käiku metsikusse ja inimtühja loodusesse oli küll natukene kurb tagasi minna campingusse [loe: aedik], kus iga seltskond korraldas poole ööni oma disco. Aga noh – paar jooki ja uni oli jälle kiire tulema. Üleüldse otsustasin, et kaine päeva lükkan edasi määramata aega. Ilmselt tuleb ennast tagasi jõudes AA nimekirja lisada, kuna iga hommik algab õllega, edeneb valge veiniga ja lõppeb piscoga.
Palun teleporteerige mind tagasi siit pimedast ja külmast Eestist... [pildil Osorno vulkaan ja ribana sinab Llanquihue järv]
Telkimisala aedikutes
1 arvamust:
Et trikoo olemas nüüd ja käisid ujumas? Ja ära muretse - alkohol on lihtsalt osa sellisest reisist. Kodus sa seda ju endale lubada ei saa ja siis oled jälle ontlik tudeng (kui see viimane just oxymoron pole...)
Post a Comment