28. jaanuari nii-öelda tähtsündmus oli liustikule ronimine. El Calafatest paarkümmend kilomeetrit edasi on Los Claciarese nimeline rahvuspark, mille territooriumil asetseb Perito Moreno liustik. Esmalt sõidutati meid väikese ringiga üle järve liustiku eest mööda, et saaks ohtralt turistipilte teha. Kohustuslikud klõpsud tehtud, suunati seltskond juba kaldalt eemal asetseva jää juurde. Iga matkaja saabaste külge kinnitati kellegi kodus kokku keevitatud kassid – väga loominguline igatahes. Nendega trampisime siis üles jää otsa, mis lähedalt vaadates oli tunduvalt porisem, kui mõnesaja meetri pealt. Ühe laugema koha peal ootas ronijaid lauake viskipudelitega. Pole vist palju vaja mõistatada, kust saime jääd klaasidesse. Trip ise koos paadisõitudega kestis neli tundi ning kasseeriti selle eest umbes 1500 eesti krooni – Argentiina on jätkuvalt kallis.
Õhtul jõudsime taaskord Atlandi ookeani äärde. Seekord Rio Gallegose linna. Pole paha – oleme siin Vaikse ja Atlandi ookeani vahelt viimase paari päeva jooksul kolm korda tiirutanud. Homme vist püsime siinpool mandriosas. Plaanis on pingviinidele külla minna – meeldiv vaheldus, kuid kahjuks läheb sinna ainult kruusatee. Samas vahet eriti pole, kuna viimased 3 päeva nuuskan/hingan nagunii ainult tolmu. Homme on ka lisaks pidupäev, sest jõuame tagasi Tšiili territooriumile.
Sealt ülevalt...
Patagoonia
Sealt ülevalt...
Patagoonia
2 arvamust:
Palju õnne sünnipäevaks :)
Tõnis & Barbara
kuna sul uuemaid postitusi pole, loodan ma, et sa loed esimese asjana ka kommentaare, siis...
Päikeselist, Tšiilist ja veinist sünnipäeva ja kõike head ja veel paremat!
Kristi
sorri, ma lennujaama ega kuhugi vastu ei saa tulla, aga kui varem ei näe, siis 13 ja reede läheme tapperisse!!
Post a Comment