Peale taaskord rikkalikku õhtusööki, otsustasime ette võtta 'väiksed' sõidud canopyga. Põhimõtteliselt on kahe mäe vahele tross kinnitatud, siis inimene ühendatakse selle külge ning läheb lennuks. Oioioioii, kui lahe see oli – ma võiks lausa päev otsa seal libiseda. Teekond ise koosnes 6st trossist, millest kõige pikem oli kilomeetri pikkune. Ehk siis Schnelli tiigi ring paari sekundiga. Kokku oli distantsi umbes kolm kilomeetrit. Ütlemata lahe on ühest mäetipust teise kihutada!
Lisaksin veel, et naljaviluks tehtud lubadus, et kõik jõuavad Eestisse tagasi 10kg raskemana, hakkab üha rohkem realiseeritavana tunduma.
Vaade vulkaani nõlvalt
Peaaegu tipus
5 arvamust:
Mis ei tapa, teeb tugevamaks! Ja see trossisõit tundub olevat ikka tõeline action vaid kindlameelsetele, mina enne loobumist väristaks ikka lõuga ja põlve ka!
Ooo, see trossisõit tundub super! Raudselt oli väga lahe vaade ka.
lisaks veel, et ainukeseks piduriks trossisõidul oli mu käes oleva nahkkinda ning höördejõu koostöö.
Hahahaha...tahan ka trossiga sõita, iseasi kas ma muidugi enne mäge pidama saaks.. Kui km jagu sõita ikka saab suure hoo sisse :D Poole pealt peab pidurdama hakkama ...
Mmmm, mina vist trossiga sõitmist kardaks. Aga hoopis uisud ostsin täna omale...
Post a Comment