Tallinnast lahkusime õhtuse Viking Line’iga. Laeva peal olev rahvas oli üllatavalt kaine – polnudki tükk aega nii vaikse praamiga sõitnud. Helsingisse jõudsime hilisõhtul. Esimene vahepeatus oli kesklinnas korporatsioonide majas. Päris kummaline oli, sest kõik neli soomlast, kellega me seal istusime rääkisid soravalt eesti keeles. Nojah ma oskan soome keeles umbes öelda, et „Olen Virosta“. Kõrvalruumis oli rootsi korpil mingi sõbrapäeva laulmine ja oh seda rõõmu – osad laulud olid eesti keelsed. Mitut laulu mina rootsi keeles oskan? – Jah, vastus on 0.
Ööbisime nii kesklinnas kui vähegi võimalik oli – otse Kamppi kõrval. Huh, üür seal maksab vist umbes kolm Eesti keskmist kuupalka. Ja peaks mainima, et mind ikka veel üllatab soomlaste heatahtlikkus/usaldus/sõbralikkus – päris ma annaksingi oma koduvõtmed ära ja lubaksin oma tühja korterisse sõbra tuttava tuttavaid, keda ma kunagi näind pole. Selline asi siinmail küll läbi ei läheks. Igatahes äratuskella sättisime 6:30ks ja tuled kustu...
0 arvamust:
Post a Comment