Kokkuvõte

Kokkuvõtteks võib öelda, et nii ladusat reisi nagu seda oli Iraagi oma, pole mul kunagi olnud. Mitte kordagi ei pidanud sobivas hinnaklassis olevat hotelli otsima üle 15 minuti. Maksimaalne aeg, mida transpordi ootamisele kulutasime oli 40 minutit. Õnnestumine oli suures osas tänu kohalikele elanikele, kes alati tulid meid ennastsalgavalt abistama jättes muud kohustused selleks ajaks kõrvale. Abivalmilt viidi meid hotelli juurde või juhatati bussipeatusse, kus paluti teiste reisijate abi, et nad ikka näitaksid, mis peatuses maha tuleb minna. Taksojuhid tegid alati kindaks, et jõuaksime järgmise takso peale, kauplesid järgmise sihtpunkti hinna üle, kuigi neile otseselt sellest mingit tulu ei tulnud.

Mis ohtutusse puutub, siis mitte kordagi reisi jooksul ei tundnud ma, et Iraagis oleks ohtlik olla. Inimesed olid alati sõbralikud ja naeratasid lahkelt. Kuna islam keelab varastada ja sealsed elanikud on vägagi usklikud, siis ei pidanud ma kordagi oma asjade pärast muretsema. Ehe näide sellest on, et kogu dollari-dinaari rahavahetusäri Erbilis käib tänavatel. Mehed istuvad pingil banaanikasti taga, mille peale on laotud kuhjad sadade dollarite ja tuhandete dinaaridega. Et tuul raha ära ei viiks, on kivikesed pakikestele raskuseks peale pandud. Euroopas selline asi juba läbi ei läheks...

Hinnatase Iraagis on vast ainult 10-15% odavam kui Türgis. Reisimise kõige kallim aspekt kahjuks on transport - kuna ühistranspordi puudumisel tuleb alati taksosid kasutada, siis sellele läheb enamasti suurem osa rahast. Kui juhtub, et kedagi ei leia, kellega taksot jagada, tuleb ise kogu takso eest maksta. Sellest hoolimata jäi kogu reis eelarve piiridesse ning nädal aega Iraagis ja Lõuna-Türgis läks lennukipiletitega maksma ~260€.

Kohalik raha - dinaar. Arveldamine käis nii dinaarides kui ka dollarites.