Lõuna paiku sõitsime maršrutkaga Kochkori linnakesse. Kuna sinna jõudes olime vist väga eksinud nägudega, siis tuli meie juurde üks kohalik naine Fatima oma abi pakkuma. Kuuldes, et konkreetset plaani pole ning öömaja ka mitte, lubas ta midagi korraldada. Senikaua viis ta meid enda koju, mis ühtlasi oli ka väike manufaktuur, kus kohalikke käsitööesemeid tehakse. Seal võeti vastu ka turismigruppe, kellele kohalikke traditsioone tutvustatakse. Sel päeval meil vedas ning saime tasuta pealt vaadata, kuidas prantsuse pensionäridele Kirgiisia vildivaipade tegemist demonstreeriti. Protsessil on mitmeid etappe alates villa töötlemisest lõpetades tikandite kinnitamisega. Umbes 2x3 m suuruse vaiba tegemiseks läheb ühel naisel (mehed käsitööga ei tegele) aega üks aasta.
Peale demonstratsiooni ootas meid tagahoovis olevas jurtas traditsiooniline õhtusöök. Kindasti oli igal toidul oma spetsiaalne nimi, kuid mulle jäi meelde ainult bešbarmak – nuudlid ja liha põhimõtteliselt. Tšai ka :) Moosid on igalpool Kirgiisias ülihead.
0 arvamust:
Post a Comment